Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi"
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. Neljandal eluaastal mindi elama Palamuse kirikualevisse. Seal algul elati halvas üürikorteris, kuid pärast enda ehitatud järveäärses majas. Õppimist alustas ta Änkküla külakoolis, kuid 1895. aastal läks ta Palamuse kihelkonna kooli. 1899. aastal oli Oskar Luts 2.klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Koolis köitsid teda seiklusjutud ja Gogoli looming. Oskar Luts õppis apteekriks. 1903. aastal ta töötas Kivisilla apteegis, kuid sealt ta pidi ära minema Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. 1905. aastal ta töötas Narvas Joaoru apteegis, kuid ta lahkus sealt tagasi Tartusse. 1907. aastal asus ta ajutiselt elama vanemate juurde. Seal kirjutas ta näidendi "Joosep Ärkla". Kui saabus sõjaväe kutse läks Oskar Luts Poolamaale Holmi. Seal viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Enne sõjaväkke minnes ta hakka tegema "Kevadet"
kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 . aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks. Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga, kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid kuulata ja neid edasi rääkida, kuna apteegis pakuti peale ravimite ka maiustusi ja klaretit - Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini. Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipoiss John Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 10 inimpõlve kestnud Raeapteekrite dünastiale. Kuni aastani 1635 toimusid ulatuslikud ehitus- ja kaunistustööd ning senised hooned koondati kõik ühise fassaadi taha. Põhjalikum remont toimus aastal 1663, millest kõneleb aastaarv Raeapteegi teise korruse ühel akna tugisambal, mis kannab ka Burchartite vapi kujutist. 1690. aastal sai Burchart IV Rootsi kuninga, Karl XI käest apteegi privileegi, millega kinnitati
Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg
annaabi.ee 
