Eesti varauusaja ajalugu, Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a.(Heino Gustavson)retsensioon,
kiiremini, ellu võiks jääda rohkem inimesi. Aga need juhtumid ei läinud kasutult: järgmistes
aastates sai Tallinn katkust puutumata karantiini ning inimeste koostöö abil. See jälle näitab seda,
et inimesed õpivad oma vigadest.
Raamatus olid andmed erinevatest rändarstidest, kes võtsid ära leiba Tallinna
meditsiinitöötajatelt, oli juttu ka Tallinna haiglatest ja nende arengust. Mul oleks ka huvitav
lugeda sellest, kuidas oli sel ajal olukord Tallinna apteekidega, kuidas töötasid apteekrid, mis
olid nende tööülesanded. Ka hakkas mind huvitama see, missuguste meetoditega ravitseti ühed
või teised haigused, mis vahendid, instrumendid ja ravimtaimed selleks kasutati. Vaatamata
nende teemade puudumisele, see raamat pakkus mulle suurt huvi vanaaegse meditsiini vastu,
ning aitas paremini selle aja elust aru saada.
Arvan, et meditsiin näitab ajaloo perioode kõige tõelisest poolest. Meditsiini arengust sõltub