Eesti keele vormiõpetus
leitnant, lenkstang, leopard, lutsern, naakmann, nonsenss, pankrot, piiskop, portfell, protsent, rehnutt, sandek, sandvitsm
seersant, seitung, setvert, säärvant, talrep, teemant, tiiskant, transport, umlaut, vestern, vimperg
VORMISTIKUST:
· Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi)
· Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti)
· Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki, konkursisse e konkurssi,
pankrotisse e pankrotti)
· de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt,
seersantideks, teemantideta)
· Mitm part lõputa või sid-lõpuline (biifsteeke e biifsteekisid, eksperte e ekpertisid, impulsse e impulssisid)
· i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt,
annaabi.ee 
