Kunastiajalugu
Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli
külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu
lööve. Külglöövid oli nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid
jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn kooriümbriskäigu. Koor lõppes
tavaliselt polügonaalselt - mitmetahuliselt. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal
tasapinnal pikihoone põrandaga. Ühe või paari apssiidi asemel oli kooril mitu väikest
väljaehitist - kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Keskmine kabel oli teistest
suurem ja kandis nime - Maarja kabel.
Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus
ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide
muude detailide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole
ja mõjub avara ning õhulisena