2000 34149 38919 4770 2001 31546 40399 8853 2002 30014 41072 11058 2003 30598 40990 10392 2004 30419 41340 10921 2005 30541 43799 13258 2006 31265 44813 13548 Haldusjaotus Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond
Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Lisaks veetakse välja elektroonikatööstuse toodangut ning autosid peamiselt Venemaale ja Valgevenesse
oma hääled mitmete kandidaatide või valimisesildiste vahel (jaotamine). Sel eesmärgil on kohalikel valijatel vähemalt kolm häält; mõnedes liidumaades on valijatel selline arv hääli, mis vastab jaotatavate kohtade arvule jne. 8. Leedu Vabariik (kõnes: Leedu) Pindala: 65 200 km² Rahvaarv: 3 374 000 (2007) Pealinn: Vilnius Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, jaotub 10 maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad ca 60 munitsipalitee-diks (savivaldyb, sh rajoonid e rajonas ja linnad e miestas). Munitsipaliteedid jagunevad enam kui 500 madalaima taseme omavalitsusteks seninija, mis võivad hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Leedus on kahetasandiline omavalitsussüsteem. Konstitutsiooniline alus- Maakonda juhib meie mõistes maavanem (ing governor, Apskrities virsininko), maakond on avalik- õiguslik juriidiline isik ja riigi regionaalne tasand