V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
-- Pariisi piiskopid võisid ennast Õnnelikuks lugeda, kui said seal kas või ühe öögi magada;
söögisaal, millele ehitaja oli andnud otse katedraali vääriva ilme, ilu ja toreda roseti; püha
Neitsi peenemaitseline kabel; monumentaalne magamishoone; avarad aiad; langevärav;
tõstesild; müüride hambulised sakid ümbritsevate aasade rohelisel taustal; hoovid, kus kar6
8
dinali kullakarvaliste mantlite kõrval särasid sõjameeste raudrüüd, ja kõige selle keskel
kolm gooti apsiidilc rajatud kõrget fiaali. See kõik pakkus horisondil oivalist pilti.
Kui pilk pärast kauast ülikoolilinna vaatlemist lõpuks paremale kaldale Uuslinna poole
pöördus, muutus pilt äkki hoopis teiseks. Uuslinn oli ülikoolilinnast palju suurem, kuid
polnud kaugeltki nii ühtlane. Juba esimese pilguga võis märgata, et ta jaguneb mitmesse
täiesti eraldatud ossa. Idas, Uuslinna selles osas, mis veel tänapäev «soo» nime kannab
(sinna sohu meelitas Ca-mulogenes Caesari*), oli suur hulk losse