Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
Luuakse ja säilitatakse
ühist arusaama ning arendatakse seda suhtlemises. Arukaim on käsitleda mõtlemist
kommunikatiivse töö vormina ning indiviidi ja kollektiivi aktiivse tegevusena. Intellektuaalsed
tööriistad on samad, eksisteerigu nad siis kõnes või mõtlemises. Võgotski sugestiivne mõte on, et
inimesed on pidevas arengus ja muutumises. Me võime kaasinimestelt ühistegevuse olukordades
teadmisi üle võtta- aproprieerida. Inimesi nähakse pidevalt teelolevana, et omandada uusi
tööriistade vorme selle abil, mida nad juba teavad ja oskavad. Võgotski defineeris arengutsooni
kui ,,vahemaad" ühelt poolt selle vahel, mida indiviid võib korda saata üksi, ilma kõrvalise abita
ja teiselt poolt selle vahel, mida ta võib saavutada ,,täiskasvanu juhtimisel või koostöös
võimekate kaaslastega" (1978, lk 86). Tähtis on siin ka arusaamise ja tegutsemise potentsial.
annaabi.ee 
