Tunnetusteooria alused
Antiikfilosoofias oli Platoni kui objektiivse
idealismi rajaja tunnetusteooria on ülesehitatud mälule. Oma ideede õpetuses: erinevatele olemise
valdkondadele vastavad ka erisugused teadmiste liigid, tunnetus-teadmine on meenutamine, s.t
inimese hing meenutab siinses maailmas seda, mida ta teadis varem enne kehasse asumist ideede
riigis elades. Hegelil akumuleeruvad teadmised maailmvaimus. Platoni õpetus teadmistest kui
meenutamisest kujunes lähtepunktiks hilisemale idealistlikule apriorismile (I. Kanti õpetuse
nurgakivi), s.o õpetusele, mille järgi inimese mõistusele on omased mõningad hingega kaasa
antud vormid ja teadmised, mis on kogemustest sõltumatud.
Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks
kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi.
Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus
teisest
annaabi.ee 
