Seened
Viimaste mitootilise
jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii
dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on
viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest!
Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud
parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele
kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud
struktuurid (haustorid).
Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen,
Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed
pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu
haploidsed rakudki.
Toitumine ja bioloogia
Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või
elavatest organismidest
annaabi.ee 
