- Teiste pealtvaatajate olemasolu hädaolukorras vähendab üksikisik uaitamise tõenäosust o Põhjus – vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine - Ei pea olema inimesi päriselt kohal isegi, piisab vaid mõttest - Tuttavad kõrvalseisjad – tuttavate kõrvalseisjate puhul lähme tõenäolisemalt appi, pole mures nii palju et mida need kõrvalseisjad arvavad minust - Soolised erinevused - ingrupi liikmete olemasolu mõju, grupisuurus võib toetada ja pärssida appiminekut - Praimimise mõju – kui on eelnevalt olnud grupis või mõelnud et on grupis siis tõenäolisemalt ei aita - Mõjutab ka abivajaja väärtus, atraktiivsus. Kummale lapsele appi minnakse kas ilusate või räbalate riietega. Pigem ilusate riietega lapsele sest tema vanemad peavad olema kuskil ja mis temaga juhtunud on? Kuidas suunata käitumist? Kognitiivne dissonants - Kui inimese on samal ajal kaks või enam vastuolulist uskumust, ideed või väärtushoiakut
kinnivõetud kristlastelt ilmselt nõutati selleks vajalikku informatsiooni. Nimelt oli kavandamisel suur ühisaktsioon Riia alistamiseks, mida kirjanduses on mõnikord kolme maleva manöövriks nimetatud. Omavahel sõjalisse liitu astunud nelja maakonna eestlaste plaani järgi pidi toimuma kolm üheaegset sõjakäiku riialaste ja nende liitlaste vastu: sakalaste ja ugalaste vägi pidi ründama latgaleid ning läänemaalaste vägi liivlasi, et takistada nende appiminekut Riiale, mille piiramine jäi saarlaste ülesandeks. Varsti ilmuski Väina suudmesse Daugavgrīvasse suur saarlaste vägi, mille üks osa asus jõge laevaliikluseks sulgema sinna kividega täidetud laevu ja muid ehitisi uputades ning teised sõudsid Riia alla. Seal ründasid neid linnast väljatunginud riialased, pannes saarlasi tagasi oma ülejäänud vägede juurde taanduma. Riialaste vägi järgnes neile Daugavgrīvasse. Samal ajal saabusid merelt sinna ka
annaabi.ee 
