Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
jumalakontseptsioonis." (JUNG 2002:121)
Inimese seosest jumalakontseptsiooniga on Jung loonud mitmeid väga huvitavaid arutluskäike.
Seda eriti teoses ,,Vastus Iiobile". Eetilises plaanis leiab Jung, et kuna Iiob oma katsumuse ajal
ei salanud Jumalat, samas kui Jumal tema seljataga alatult Saatanaga kokku leppis, siis ustava
käitumise tõttu tõusis Iiob Jumalast enesest kõrgemale. See omakorda sundis Jumalat ,,järele
arenema", mis sündis Tarkuse appikutsumises ning selles, et ta inkarnatsioonis kannatades
inimesega lepitust otsis. Nähes jumal-nelisuse ühe osana ka Lutsiferi, ei ole ime, et Jung näeb
inimest ja Jumalat eetiliselt üsna ühe pulga peal seisvat. Kumbki ei ole kummalegi midagi
võlgu, kuna mõlemas on olemas tumedam pool ehk Vari. Pealegi on nii jõuetul olevusel kui
inimene keeruline teha kurja kõikvõimsale Jumalale enesele.
,,Lambad saavad hundi joogivees küll muda üles keerutada, kuid ei suuda talle teha rohkemat
kahju