Nimetu
Kohut mõistetakse rootsi riigi nimel. Nii nagu on olnud provintsipol on
kohtukorralduselka teatud eripärasusi. Algusest peale Rootsi võimud püüdnud viia
õigusemõistmist Rootsis vastava korra alusele, tahtsid kontrolli saada selle üle, riigi käed
jäävad aga eestis lühikeseks, põhjuseks privileegid, mis on erinevatele seisustele lubatud.
Mõningad saavutused siiski on, 1584 a lõp Juhhan III survel appelleerimine Tallinnast
Lübeckisse, Tln kohtusüs appelleerimise mõttes allutatakse rootsi kohtusüsteemile, seda
eriti tihti ei kasut. Eestimaa ülemmaakohus allutatakse rootsi sõjaväekohtule. Printsiip, et
oma maa asju välja ei viida. Kui seisuslik kohtukorraldus oli olemas linnas ja maal.
Riiklik kohtusüsteem teeb läbi kõige suuremad muutused. Algul ei olegi lahutatud,
asehaldur, kuberner, kindralkuberner alguses teostavad paralleelselt nii tsiviil kui
kohtuvõimu asju, tasapisi hakatakse eraldi kohtuinstitutsioone loom.