Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule?
lääneriikide võimetust midagi Hitleri vastu ettevõtta, ning sisuliselt lasid nad lihtsalt kõigel
liikuda uue maailmasõja suunas, kuigi oli juba ilmselgelt näha, et mida rohkem järele anda,
seda suuremaks muutub oht Saksamaa poolt.
Hitler oli saanud suurt innustust sellest, et lääneriigid midagi ette ei võta ning tema järgmiseks
sihiks sai Tsehhoslovakkia, mille äärealadel elas üle 3 miljoni sudeedisakslase. Seal oli ka
väga tugev natsi organisatsioon ning sellele Hitler appeleeriski. 1938. aastal nõudis Hitler
Tsehhoslovakkialt sudeedimaa loovutamist. Lepituspoliitika tipphetkeks saigi 29. septembril
1938. aastal toimunud Müncheni konverents, mille eesmärgiks oli arutada Tsehhoslovakkia
küsimust. Seal osalesid Saksamaa- Hitler, Itaalia- Mussolini, Inglismaa- Chamberlain ja
Prantusmaa- Daladier. Ainuke, keda kohal polnud oli Tsehhoslovakkia ise, sest nemad oleksid
ilmselgelt selle vastu olnud, mis oleks takistanud lepituspoliitika ajamist. Konverentsil
annaabi.ee 
