Eesti Uusaeg
See toimus kolme aasta tagant, seal valiti rüütelkondade
juhid, ametiisikud, määrati kohalikud maksud, võeti vastu omavalitsuse eelarve,
arutati kiriku- ja kooliolude korraldust ning suhteid riigivõimuga.
Kohtuvõim: Kohtukorraldus kubermanguti oli erinev. Igale seisusele olid loodud oma
kohtud. Kohtuasja arutati tavaliselt selles kohtus, mille alla kaebealune kuulus.
Eestimaal jäi 1889. aastani kõrgeimaks kohtuks ülem-maakohus, järelevalvet teostas
kubermanguprokurör ja appeleerida sai Senatisse. Ülem-maakohus koosnes 12
maanõunikust, täitis nii tsiviil- kui kriminaalkohtu funktsioone peamiselt aadlike
suhtes. Liivimaa kõrgeim kohtuasutus oli õuekohus, mis asus Riias. Järelevalvet
teostas kubermanguprokurör. Seoses talurahvaseaduste sisseseadmisega loodi
spetsiaalne õukohtu departemang Saaremaale. Kahe maakonna kohta tegutses üks
maakohus, neist jäid Eesti alale Saaremaa, Tartu ja Pärnu maakohtud. Maakohtud
täitsid vaeslastekohtu ülesandeid aadlike suhtes