Rahvalaulud
tegevusväljale ka Rummu Jüri näol, kuigi viimane pole laenuline motiiv.
Inglise sõna ballaad kodunes 1770. a. paiku Saksamaal ja märkis seal kolme põhiliigi vahepeale kuuluvat liiki, mis käsitleb
ebatavalist, tihti tegevusrohket ja enamasti traagilist sündmust ajaloost, muistendist või müüdist.
Rahvaballaadides:
* on uskumuslik külg teravalt rõhutatud
* sisaldab dialoogi
* lühikest riimitud stroofivormi; jutustamine vaheldub meeleoludega, mida toetatakse hüüatuste ja apostroofide, refräänide ning
meloodiaga.
Viimane lisab tegevusele lüürilist meeleolu.
Ballaad moodustab tasakaaluka segu eepilisest, lüürilisest ja dramaatilisest liigist. Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis
võib rääkida vastavalt eepilisest, lüürilisest või dramaatilisest ballaadist.
Nagu muinasjutud, rändavad ka ballaadid rahvalt rahvale, harva muudki rahvalaulud.
Ballaadide loojad on ammutanud aineid kõikjalt
annaabi.ee 
