Keskaja inimene
kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära
oma töösaadustega teised kaks klassi.
2. 1. Munk
Munkade elustiil pärineb apostlite aegadest. Sel ajal oli usklikel üks süda ja hing: keegi ei
pidanud midagi enda omaks, vaid kõik oli ühisvalduses. Inimesed müüsid ära kõik oma maad
ja varad ning jagasid raha kõigi vahel vastavalt igamehe vajadustele. Pärast apostlite surma
hakkas vaimustus raugema. Need vähesed, kelles leegitses veel apostoolne lõõm, hülgasid
linnad ja kaaslased ning asusid elama üksildastesse paikadesse, kus nad said vaikselt omaette
rakendada reegleid, mis apostlid nende arvates olid kehtestanud kogu kirikule. Kuna nad
hoidusid abielust, sugulastest, hakati neid ajapikku kutsuma "munkadeks" (Vikipedia).
Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed, kes üldreeglina olid
saanud pühitsuse ning seeläbi olid vaimuliku ordu liikmed. Munkade igapäevaseks
kohustuseks oli palvetamine
annaabi.ee 
