aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal.
kirikupead (Konstantinoopol on Uus-Rooma alates 381. aastas). Lääne kirik jäi autonoomseks ja see mõjutas ka kanoonilist õigust – kui Idas jääb kirikuõiguslikuks vormiks riigisinod, siis Läänes võtab maad just autonoomne kirikuõigus ja selle keskmeks on idee paavstlusest. Keel ja liturgia mängivad olulist rolli, läänes on keeleks ladina keel, ühtsus võrreldes Idaga on suurem, lisaks on oluline Symbolum Romanum, mis on tänaseni aluseks apostellikule usutunnistusele. Vaatamata sellele, et Rooma apelleerib pidevalt sellele eelispositsioonile, siis esimesel kolmel sajandil Rooma end läbi suruda ei suuda. Esimesed taotlused küll pärinevad sellest ajast. Üks selliseid on Victor I eneseteadlik kokkupõrke otsimine Väike-Aasia kogudustega 2. sajandi lõpus – kuidas tähistada ülestõusmispühasid. Teise näitena Rooma piiskop Stefanus (254-257), tema asetub donatistliku tüli keskele, apelleerib tülis tuntud kirjakohale Matteuse
annaabi.ee 
