Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Peale selle on Wartberge
Hermann kuulnud kuulujuttu, et eestlased olla Tallinnat piirates röövinud Ristilöödu kuju
tallinna-eelsest hospidalist ja poonud selle ülespoodud surnukehade kõrvale, löönud ka ühe
ristiusulise poeglapse ristilöödud Issanda viisi risti.
Mitmed allikad tõendavad ka, et vastristituid taganes usust (a fide apostataverant - Oliva
kroonika; neophiti.... abnegata fide relabuntur, perfidi - Wartberge Hermann; perfidi neophiti...
in apostasiam relapsi - Tartu ja Saaremaa piiskoppide kirjakatkend). Teiselt poolt nimetatakse
aga ka võitlejaid eestlasi: infideles, perfidi (U. B. 820) ja isegi pagani (Marburgi Wigand, lk.
502). Paistab, et isegi liivlased 1345. a. vahest veel mitte kõik ei hoidunud ristiusu poole, sest kui
Leedu kuningas ordumaale tungis, tuli temale Siguldas vastu üks Liivi vanemaist, kes ütles, et
tema olevat vastristitute ja kõige rahva poolt kuningaks seatud (dicens se a neophitis et communi
annaabi.ee 
