Biosüstemaatika teooria ja meetodid
jude seisunditega tunnuseid: see aitab küll eristada OTU-sid, kuid mitte
neid klassifitseerida rühmadesse.
4.5. Fülogeneetilise (kladistilise) analüüsi puhul on suhtumine tunnus-
tesse ja nende eristamine pisut teistsugune ja rangem. Tnnuse seisundeid
vaadeldakse ajalooliselt kujunenutena. Varem esinenud, ürgset, evolutsioo-
niliselt vanemat tunnust (tunnuse seisundit) nimetame plesiomorfseks (tun-
nuseks), sellest kujunenud homoloogset, hilisemat, nooremat aga apomorf-
seks. Praegu kasutatavate algoritmide kohaselt võivad tunnused olla ainult
kvalitatiivsed, mitte aga kvantitatiivsed; viimased tuleb transformeerida
kvalitatiivseiks. Analüüsi alguses ei tarvitse me veel teada, milline tun-
nus on just apomorfne; see selgub analüüsi tulemusena. Olulisim on seejuu-
res, et tunnused (tunnuse seisundid) oleks tõepoolest homoloogsed, omavahel
võrreldavad.
5. Homoloogia on algselt võrdlev-anatoomiline ja -morfoloogiline mõiste,
annaabi.ee 
