Biosüstemaatika teooria ja meetodid
sest ikka rohkem erinevad kloonid, mis loodusliku (eelkõige stabiliseeriva)
valiku tõttu moodustavad üksteisest vähe, mõnevõrra või silmatorkavalt
erinevaid mikroliike. (Neid võiks eesti keeles nimetada ka täpses tõlkes
4
pisiliikideks, kuid see termin on Eestis paraku kujunenud mitmetähendusli-
kuks.) Taimedel esineb nn. agaamseid komplekse, kuhu kuuluvad apomiktilised
mikroliigid, neile päritolult väga lähedased seksuaalsed liigid, hübriidid
ning lisaks sellised mikroliigid, mis - kuigi harva - käituvad tavaliste,
seksuaalsete liikidena. Selliseid komplekse erineb taimeperekondades või-
lill (Taraxacum), hunditubakas (Hieracium) jt.
1.1.3.3. Liikide tekkimise ja olemuse kohta tuleks õppijal lugeda Henni
Kallaku raamatuid Adaptatsiogenees ja liigiteke (Tartu, 1986; eriti lk. 47-
86) ja Bioevolutsioon (Tallinn, 1990; eriti lk. 66-78).
1.1.4