Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
Jahve kartuses, mitte kreeka filosoofias.8
Ajapikku õnnestus varajastel kirikuisadel muuta kreeka mõtlemine kristlikuks
mõtlemiseks. Kuigi seda protsessi ei saanud alati pidada ühesuunaliseks.9
Varaseimad kristlikud kirjamehed väljaspool uut Testamenti olid Apostellikud isad.
Nende kirjutistest saab sild Uue Testamendi ja 2.sajandil kirjutanud apologeetide vahel. 10
Tähtsaimateks olid Justinus Märter (sündinud Palestiinas 2.saj. algul) oma I ja II
apoloogiaga, kus esitab neis meisterlikult ristiusu põhijooned ja Irenaeus (sündinud
Väike-Aasias kristlaste peres). Irenaeus oli kreeklane, kes noore mehena asus elma
Galliasse (Prantsusmaale) Lyoni, kus temast sai presbüter..11
Irenaeuse peamiseks panuseks oligi eksiõpetuste ümberlükkamine ja apostelliku kristluse
selgitamine. Ta kirjutas teose ,,Hereesiate vastu" peamiselt vastuseks gnostitsismile.
Kusjuures siinkohal on gnostitsism hilisem termin, mis hõlmab endas tervet rida