Filosoofia materjale
koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita).
Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali
leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning
Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on
apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest,
kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust
otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised
koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike
Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka
filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased)
annaabi.ee 
