KULTUURITEOORIA
antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist.
inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku.
selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli
läks.
18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb
võit.
principium individuacionis : selles mõistes on olemas apolloonliku printsiibi põhijooned ja see ongi
otsene viide apolloonlikule printsiibile. idividuaalse positsiooni loomine.
nietzsche näeb selles isegi probleemi, et individuaalne on üle rõhutatud, ja selle tõtttu kaob ära
kollektiivse ekstaasi aspekt. me näeme seda ka tänapäevases suhtluses. meie poole pöördutakse
alati nagu individuaalse üksuse poole. nietzsche arvates see ei ole alati hea, sest selle tõttu jääb jälle
välja kollektiivse ekstaasi aspekt
1886 sealpool head ja kurja
nõnda kõneles zarathustra
annaabi.ee 
