Prokseemika
tegevusega. E.T. Hall (1990) nendib, et inimese ruumitaju käsitlemisel tehakse enamasti kaks
viga: 1) arvatakse, et igal distantsinähtusel on ainult üks kindel põhjus, 2) ollakse seisukohal,
et inimese piir algab ja lõpeb tema nahaga. Inimese käitumise puhul peame arvestama aga ka
tema ümbruskonna ja isikupäraga. Samas, kuigi me võime inimesi liigitada intra- ja
ekstravertideks, autoritaarseteks ja egalitaarseteks, apollonlikeks ja dionüüsilikeks tüüpideks,
on igaühel meist olemas hulk õpitud käitumisnorme, muuhulgas ka situatsioonilisi.
Situatsiooniline isikupära tuleb välja sellest, kuidas me reageerime intiimsetele, isiklikele,
sotsiaalsetele või ühiskondlikele toimingutele. Näiteks on mõned inimesed väga kohmakad
sotsiaalses suhtluses, nad rikuvad sageli sotsiaalsele suhtlusele vajalikke distantsinorme,
põhjustades nii ebamugavustunnet suhtluskaaslases. Teistel jällegi on probleeme käitumisega