aastatel 19451950 sari väiksemõõdulisi kompositsioone, mille aluseks on mõtisklused vägivallast ja kurjategija-ohvri suhete analüüs. Töös "Hirm" annab Terri psühholoogiliselt täpse käsitluse inimesest, kelle jaoks on hirm elu lahutamatu osa. Eesti kunstnikelt nõuti selget piiritõmbamist oma kodanliku mineviku ja sotsialistliku realismi vahel pärast ÜK(B)P Keskkomitee 1948. aasta määrust, mis mõistis karmilt hukka sotsialistlikule realismile võõrad apoliitilisuse ja ideetuse ilmingud. Kunstnikud puutusid määrusele järgnenud aastatel kokku stalinliku kultuuriterrorismi kogu võimalusteskaalaga, mis toimus paralleelselt sotsiaalse katastroofi sundkollektiviseerimise ja 22 000 riigivastaseks elemendiks kuulutatud tsiviilisiku Siberisse deporteerimisega. Ekspositsioonis näeb joonistusi laagrielust Siberis, mida Ülo Sooster seal vaatamata keelule valmistas. 1949. ja 1950
mis võiks neil lasta kokku puutuda poliitilise ja sotsiaalse maailmaga. Remarque´i veendumuste kohaselt on poliitika alati halb, tuues inimestele häda ja viletsust, ta näeb selles toda blankovekslit, millega inimkond püüab kinni maksta oma läbematust, kus eesmärk pühendab abinõu. Apoliitilisus elus ja kirjanduses on tema jaoks inimsuse esmaseks mõõdupuuks. Rõhutades nõnda oma üldinimlikkuse taotlust, võrdsustab Remarque vastavalt poliitilisuse ja amoraalsuse ning apoliitilisuse ja moraalsuse. Ainus, mida veel saab vastandada sõjale, on loodus, elu kõigis oma inimesest puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaani tegelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse.
annaabi.ee 
