Vana-Kreeka
Paljud Kreeka emamaa ja Väike-
Aasia kreeka linnad rajasid VIII-VI saj. e. Kr. asundusi peaaegu kogu Vahemere ja Musta
mere rannikule, nii et lõpuks olid mõlemad mered kreeka kolooniatest ümber piiratud (vt.
kaarti). Põhjused: emamaa ülerahvastus viljakatel aladel, põllumaj. madal tootlikkus ja
aristokraatide suurmaaomandi kasv talupoegade arvel. Pol. sisevõitluse teravnemine, mis
sundis nõrgema partei esindajaid välja rändama (vt. järgmist punkti). Uued tütarlinnad e.
apoikiad olid algselt põllumaj. kolooniad, siis aga nihkusid esiplaanile emalinna (metropoli)
kaubandushuvid. Rajamises osales poliitikuid kõigist ühiskonnakihtidest. Neid juhtis oikist,
kes jagas maad ja korraldas haldusasju ning oli hiljem linna asutajana kultusliku austuse
objekt. Kolooniad olid pol. sõltumatud linnriigid, metropoliga olid ühised füülid, kultus ja
maj. sidemed. Põliselanikud alistati ja orjastati või aeti minema. Kolooniatest imporditi