Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Neid tekitavad
füüsikalised muutused, millele alluvad gaasid ja gaasisegud muutuva ümbritseva rõhu juures.
Seejuures on põhimõtteliselt ebaoluline, kui kaua või kui sügavale sukelduti.
Apnoesukeldumine – sukeldumine hinge kinni hoides ilma abivahenditeta.
Hingamistoruga sukeldumine – sukelduja ujub enamasti napilt veepinna all ja hingab õhku 30
kuni 35 cm pikast torust. Kui ta sügavamale sukeldub, peab ta hinge kinni hoidma ja muutub
seega apnoesukeldujaks.
Hingamisseadmetega sukeldumine – sukelduja hingab vee all rõhu all olevat gaasi, millega teda
varustatakse kas rõhuga balloonist või pinnalt rõhkvooliku kaudu. Vastava seadme abil
sobitatakse hingamisgaaside rõhku automaatselt veesügavusega, nii et sukelduja saab vabalt sisse
hingata. Kui väljahingatav õhk lastakse vette, räägitakse avatud süsteemist. Pinnapealseid
süsteeme sportsukeldujad ei kasuta. Seevastu on hiljuti turule lisandunud kinnised süsteemid,
annaabi.ee 
