Retsensioon Léo Delibes „Coppélia “
värvilise muusika saatel, mis sobis ideaalselt selle helge looga. Lavastaja Ronald Hynd oli tabanud
väga täpselt teose helikeele ja nii oli muusika ja liikumine suurepärases kooskõlas. Koreograafia oli
üles ehitatud soolode ja rühma etteastete vaheldumisele. Kahjuks jäi häirima kummardamine iga
tantsunumbri lõpus, mis ei ole balletietendustes enam nii levinud ja kipub stseeni lõhkuma, kuid
teeb publikule aplodeerimishetke tabamise lihtsamaks.
Suure osa lavast oli vallutanud kunstnik Roberta Guidi di Bagno kujunduslikud
meistriteosed. Tekkis tahtmine vahepeal stopp-nuppu vajutada, et jääks hetk aega lavakujundust
silmitseda. Detailselt oli välja töötatud nii linnaväljak kui ka Coppéliuse töötuba, kus laest rippuvad
nukud lõid maagilis-õõvastava efekti. Rahvusballeti avalöögiks oli see suurepärane valik.
annaabi.ee 
