Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng
Kuidas tulusid ka ei jaotataks, ei muuda see väärtuse
määramist tööajaga. Ricardo järgi on väärtus esialgne faktor, tulud aga teisejärgulised,
tulenevad. (Krinal, 1998, 106)
Ricardo samastas kapitali tootmisvahenditega ja viis oma seisukoha loogilise lõpuni:
ta nägi kapitali kõikjal. Ricardo vastupidiselt Smithile, lähtus antihistoristlikust eeldusest –
ürg- ja kapitalistliku ühiskonna erinevuse puudumisest. Ta väitis, et väärtusseaduse toime on
ühesugune nii apitalistlikus kui ka ürgühiskonnas. Lõppjärelduseks oligi kinnitus, et
kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. (ibid)
Ricardo formuleeris seaduspärasuse, millele vastavalt kaupade vahetusväärtus on
võrdeline nende tootmiseks kulutatud töö hulgaga ja pöördvõrdeline tööviljakuse kasvuga
(ibid).
7
Ricardo tunnistas kaupade väärtuse allikaks kulutatud tööaja, mõnel juhul ka kaupade
harulduse
annaabi.ee 
