Marcus Aureliuse referaat
seisukoht on tähtis ning selle nimel peab teistega võistlema - inimene kogeb Kosmost, kui
elusolend, mitte kui konfliktide ja hävituse paika.
Kokkuvõtteks kasvatada Kosmose kogemust ühendatud elusolendina samastudes Jumalaga
sellele on filosoofilised harjutused raamatus ,,Iseendale" suunatud.
Kokkuvõtteks
Marcus Aurelius pole kindlasti kõige suurem antiik filosoof. Ta pole ei Platon ega Aristoteles,
isegi mitte Sextus Empiricus või Aphrodisia Alexander. Teatud mõistes on see hinnang igati
aus ja arusaadav. Kuid, et mõista filosoofilisi omadusi, mis Marcusel on ja mis on välja
toodud ka ,,Iseendale", peab rõhutama, et antiik-filosoofia pole kujutatud lihtsalt, kui
teoreetilised vaidlused. Sellised vaidlused eksisteerisid ja olid tähtsad, kuid nad jäid ikka
filosoofia, kui eluviisi, piiridesse. Eesmärk polnud lihtsalt saavutada ratsionaalset maailma
mõistmist vaid ka lubada ratsionaalset arusaamist, kuidas keegi oma elu elas