TAJU
Tajumine kui protsess koosneb mitmest osast:
seega võtavad sellest üheaegselt osa erinevat liiki närvimehhanismid. Samas võib taju veel
klassifitseerida ka tegelikkusse eksisteerimise vormidest lähtuvalt, ehk siis saab selle jaotuse
järgi eristada ruumi-, aja- ja liikumistaju. Taju saab käsitleda ka objektina, selle alusel on
olemas näiteks vormi-, sündmuse-, tekstuuri- ja värvustaju.
Taju tähtsamateks omadusteks on tema mõtestatus, valivus, konstantsus, aperetseptiivsus (see,
mis tuleneb eelnevast kogemusest) ja ökoloogiline põhjendatus; lisaks on veel olulised ka taju
terviklikkus, struktuursus ja produktiivsus. Taju mõtestatust saab defineerida niimoodi:
inimene tajub esemeid sellisena, et sellel esemel on tema jaoks teatud tähendus, mõte või sisu.
Mõtestatuse puudumisel taju puhul ei omaks inimene vastavaid teadmisi või kogemusi,
seetõttu ei oskaks ta tajutavat seletada, kuna ei suuda paigutada seda eset mingisse teada
olevasse kategooriasse
annaabi.ee 
