1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn võib olla ka enne valgeid veine, b. Rumm, viski ka aperatiividena, c. Konjakid ja brändid, d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10. alkoholivabad joogid (karastusjoogid, mahlad, mineraal-ja lauaveed) 11. soojad (kuumad) joogid (tee, kohv, kohvijoogid, kakao). Rikkaliku veinikaardi koostamisel liigitatakse veine värvuse, kanguse, suhkrusisalduse, tehnoloogia, valmistamismaade ja kvaliteeditaseme järgi. Erinevate maade veinid paigutatakse omakorda kvaliteeditaseme järgi: kvaliteetsemates lihtsamateni.
Tequila · Kaktuseviin, mida nauditakse sidruni ja soolaga. Sinine agaarist meenutab ananassi. Bitter · Valmistatakse veinitööstuse päradest, millele lisatakse rohuekstrakte, balanseeritakse ja puhastatakse. Alkohoolsetest jookidest valmistatud segujoogid Aperatiiv · Alkohoolne jook (15-35%), mille koostisse kuuluvad erinevate rohtude ja juurte leotised. · Aperatiividena serveeritakse ka lahjemaid ja kangemaid veine ning muid alkohoolseid jooke. · Aperatiive serveeritakse enne sööki söögiisu tekitajatena. Digestiiv · Kange naps, mille eesmärgiks on soodustada seedimist ja panna punkt meeldivale söögiajale. · Digestiivina serveeritakse konjakit, viskit, likööre. Pikk jook ehk long drink · Jook, mis sisaldab rohkem kui 5 cl vedelikku.
annaabi.ee 
