Eesti raudteevõrgu kujunemine
Keisririigi haldusalasse, siis ehitati esimene rongiliin 1524 mm rööpalaiusega ehk
laiarööpmeline raudtee vene etaloni järgi. Selline rööpalaius valiti selleks, et hiljem uus
rongiliin ühendada juba olemasolevaga, mis viis Peterburist Varssavisse. Raudtee ehitust
kontrollis Vene Teedeministeerium. Raudtee alguspunktiks valiti Paldiski kuna seal asuv
sadam püsis oma asukoha tõttu aastaringselt jäävaba. Tallinna ja Paldiski vahelist raudteed
kutsuti ka Apelsiniraudteeks, sest selle kaudu veeti Venemaale puuvilla ja eksootilisi puuvilju.
2.1 Tapa-Tartu
1877. aastal avati liikluseks Eestis teine rongiliin, mis ühendas Tapat ja Tartut, mille
kogupikkuseks sai 112 kilomeetrit. Ka see liin ehitati laiarööpmelisena. 1887. aastal pikendati
liini Tartust Valgani. Kaks aastat pärast raudteeliini pikendamist ühendati liin Pihkva - Riia
raudteega, mis avati liikluseks 1889. aastal ning alguse sai uus rongiliin Tartu- Valga- Irboska-
annaabi.ee 
