Mati Unt - analüüs
"Uue teksti kõrval kaotab noorpõlve "naiivne romaan"
korraga kogu oma naiivsuse." (Krull, 1993) Moekirjanikuna kohandab ta ennast, eriti
viimaste raamatute puhul, lugejaga ning pöörab suuremat tähelepanu retseptsioonile, muutes
teksti pinnalisemaks, vähem salapäraseks.
Teadvustades müügistrateegiaid, teeb ta enesest kui autorist teadlikult kauba, moodsa
müüdi. Tiit Hennoste kirjutab pettumustundega uuematest Undi teostest, et need on "pigem
kellopeli apelsiinit, väga kergesti analüüsitavad, selged ja lihtsad illustratsioonid. Lugedes
neid ilma alloleva teooriata tunduvad nad igavad ja tühjad, tekitades raskesti sõnastatava
postmodernistliku pilgu efekti... Unt ise liikus järjest enam ära... Esiteks ikka edasi juba
varem alustatud suunas, mis viis hingemaailmast kirjanduse sisse, kirjutama pastisse,
nautima omaenese verbaalset osavust, tegema romaani kirjutamise vaevadest (Öös on asju)
ja ümber kirjutama Kollast kassi..
annaabi.ee 
