Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000
kardeti rahvuskultuuri hääbumist, mis tipnesid vastupanuliikumistega
maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise
vastu. Rahvas hakkas üha enam veenduma, et poliitilist reziimi on
võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja ela-misväärseks muuta.
Levis metsavendlus, mis küll murti; seda peamiselt maaelanike
(metsavendade peamiste abista-jate) küüditamist ette nägeva
operatsiooni Priboi abil.
Eestlaste liikumised viisid Balti apellini (baltlaste ühiskiri), milles
nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisapro-tokollide avalikustamist ja
kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Sel
ajal, kui eesti rahvas pead tõstis, toimus aga tugev ENSV
industrialiseerimine, mis seisnes rasketööstuse eelisarendamises. Enne
seda te-geleti veel maareformide, jäiga riikliku plaanimajanduse
juurutamise ning sundkollektiviseerimisega, millest viima-ne põhjustas