Ameerika Ühendriigid
sekretäridest; ta on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja, nimetab ametisse (kooskõlas
Senatiga) sõjaväelisi, diplomaatilisi jt. kõrgemaid ametiisikuid ning sõlmib rahvusvahelisi
lepinguid. Presidendil pole õigust seadusi algatada, kuid ta võib panna veto Kongressi
vastuvõetud seaduseelnõule. Veto puhul muutub seaduseelnõu seaduseks, kui ta saab
vähemalt 2/3 hääli Kongressi mõlemas kojas. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
Kõrgem apellatsiooniorgan on Ülemkohus, selle 9 liiget nimetab president Senati
nõusolekul ametisse eluks ajaks. Ülemkohus võib nii Kongressi kui ka osariikide
5
seadusandlusorganite vastuvõetud seadused tunnistada põhiseadusevastaseks, siis kaotavad
need kehtivuse. Igal osariigil on oma põhiseadus ja kahekojaline (Nebraskal ühkojaline)
kongress; osariike juhib 2 või 4 aastat valitav kubener. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
1.3 Ajalugu
1.3