vastava maakohtu kohtumajja (maakohtuid on Eestis 4 ja ülejäänud käivad vastavalt nende alla) Harju maakohus; Viru maakohus; Pärnu maakohus; Tartu maakohus Halduskohtuid on 2- Tallinna ja Tartu- probleemid inimese ja riigi vahel, arutavad esimese astme kohtuasju. RINGKONNAKOHTUD-pöördutakse juhul, kui ei olda rahul I astme kohtu otsusega, esitatakse apellatsioon ehk kaebus. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt-s.t. et apellatsioonikaebusega ei tegele mitte üks vaid mitu inimest (kohtukolleegium) Eestis on 2 ringkonnakohust-Tallinna,Tartu RIIGIKOHUS- Tartus- kõrgeim kohus. Siia esitatakse kassatsioon (II astmest- > III astmesse). Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951
vaidlustada isegi parlamendil või rahval rahvahääletuse korras. Osundatud printsiip tuleneb kahest eelmisest. See õigus on kaasajal konstitueeritud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. 67 Apellatsioon on edasikaebus kõrgema astme kohtule seadusega sätestatud juhtudel ja korras algastme kohtu jõustumata otsuse peale. Apellatsioonikaebuse esitajat nimetatakse apellandiks. Apellatsioonikaebusega kaasneb nn devolutiivne toime - tema esitamise momendist ei tohi alama astme kohus enam tegeleda vastava vaidlusküsimusega. Otsuse lõpliku jõustumise seisukohalt võime veel öelda - suspensiivne ehk viivitav toime. Apellatsioonikohus otsustab asja reeglina sisuliselt ise, kuid erandkorras, kui see seaduses selge sõnaga sätestatud, võib ka tagasi saata algastme kohtule uuesti lahendamiseks.
annaabi.ee 
