Läti ajalugu
1860
aastatel ületati kriitline mass, need riiga kogunenud haritlased ei saksastunud enam vaid olid
rahvuslikud. 1860 a keskpaigaks, püüdsis läti rahvuslased oma seltsi asutada, esialgu see ei
toiminud, kuna pidi olevat juba üks läti selts (balti-saks) ja keeldusid luba andmast. Läti Esimese
Seltsi eeldus, 1867 oli Balti kubermangudes vilja ikaldus, 19 saj suurimaid näljahädasid, eestis
rohkem kui lätis, 1869 aastal Riia lätlased apeleerisid riia võimude poole ja tahtsid luua , Riia-läti
seltsi , puudust kannatavate eestlaste abistamiseks. Luba anti ja ei saa öelda et lätlased oleks seda
ainult varjuna täitnud, eestlastele koguti asju ja esemeid ja saati. Näljahäda lõppedes ei saadeti seltsi
laiali , vaid hakkas tegutsema uue nime all Riia-lätlaste selts 1869 aasta sügisel, esimeheks valiti B.
Dirikis, kes kuulub samuti rahvusliku ärkamisaja juhtivate tegelaste hulka. Avanumbris kirjutati