Anaximandros
loovad nad sellest sõna otseses mõttes theôria, "vaatluse".
Anaximandros ja Aristoteles
Esimene substants (iseseisvalt olemasolev olev) on "lõputu, surematu ja
jumalik, mis kõike hõlmab ja kõike juhib." Anaximandros mõistis seda kui
omamoodi reaalsust, mis erineb kõikidest elementidest, kujutades endast
nende ühist algalust, ammendamatut allikat, millest kõik võrdselt toituvad.
Aristoteles seletab seda valikut järgmiselt: kui üks elementidest avalduks
apeironina(lõpmatult), siis ta hävitaks kõik teised. Elemendid piiritlevad
üksteist vastastikuste opositsioonide kaudu, järelikult peavad nad alati olema
üksteisega võrdses suhtes. Tähelepanuväärne on, et aristootellik
argumentatsioon rõhutab radikaalset muutust võimu ja korra suhtes.
Basileiast (jumala kuningriik) ja monarchiast, mis müüdis olid korra loojad
ja hoidjad, saavad Anaximandrose uues perspektiivis korra dekonstruktorid.
Anaximandrose poolt piisava täpsusega kujutatud uus
annaabi.ee 
