Apatšid Apatšid on suurim indiaanlaste suguharu Ameerika edelaosas. Nad olid ka viimased, kes alistusid US valitsusele 1880 aastatel. Apatšide nimi tuleneb sõnast apachu, Zuni'de keeles tähendab see "vaenlane". Apatšid ise kutsuvad ennast N'de, Inde või ka Tinde, mis tuleb sõnast tinneh ("inimesed"). Nad jagunevad veel alamsuguharudeks: Chiricahua "mägi", Jicarilla "väike korv", ja Mescalero "mescal inimesed''. Geronimo oli viimane indiaanlaste liider, kes formaalselt alistus USA-le. Ta sündis 1829 praeguse New Mexico lääneosas. Ta oli päritolult Bedonkohe apatš. Oma nime sai ta Mehhiko sõduritelt, põhjust ei teata*. Arispe apatšide pealikuna, pani ta toime selliseid
sugude võrdõiguslikkus, nt Hopi’d — sugukonna juhtideks loeti vanimat naist, aga igapäevaste asjade üle otsustasid mehed. Ema vend oli võrreldes isaga väga tähtis. Patrilineaarne e meesliinis suguluse arvestamise süsteem domineerib kultuurides, kus mehed on peamised leivateenijad, näit karjandus. Mees on tunduvalt olu- lisemal positsioonil. 7.1.3 Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides Apatšid: vend ja õde pidid hoiduma teineteisest nii kaugele kui võimalik, venna ja ven- na suhted olid jahedad, rohkem sõbrustati onupoegadega. Ämm ja väimees ei tohtinud üksteisele otsa vaadata. Oli isegi keelatud viibida ühes elamus samal ajal. 7.2 Seks, abielu, perekond Peamine seksuaalsust kontrolliv hoob on abielu, kuid eksisteerib ka reegleid abieluvä- liste suhete kohta. 7.2.1 Abieluvälised suhted Paljudes mittekristlikes kultuurides on need aktsepteeritud
annaabi.ee 
