Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Rudolf
Sirge: ajakirjanduses oleneb kõik kutse kandja aususest, hinnangutest. Jaan Tõnisson:
nõutav on ka sünnipärane anne. Haridusküsimustes selgusid vastuolud ideaalide ja
tegelikkuse vahel. Leiti, et ajakirjanikku ei saa koolitada nagu loomatohtrit, kuna
oluline on ka tema kõlbeline tase (eetika!). Muutus oluliseks fikseerida ajakirjaniku
kutsenõuded. 1939 kirjutati ÕTs järelkasvu pärast: "... eesmärk peaks olema
saavutatav ilma liigse aparatuurita ja formaalsuseta. Piisaks sellest, kui oleks
fikseeritud hariduslik, eetiline ja praktiline miinimum /.../ et kanda ajakirjaniku
kutset, samuti ka, kui eksisteeriks organ, kes oleks õigustatud selle miinimumi
olemasolu konstateerima." Asi jäi lahtiseks ja on lahti senini, kuna puudub seadus,
mis tingiks väljaandjat kasutama üksnes kvalifitseeritud tööjõudu.
Tänini kestab arutelu, kas ajakirjanik peaks olema universaal või kitsa ala spetsialist.