E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Ma mõlen, teie
tö ohimu ei võks kahaneda, kui noor naisuke õtul teie otsaesiselt mure ara musutaks.»
«See cn kül meelitav ettekujutus, aga . . . »
«Kas usute, noor. sõer, naisterahvas võb elu õtsvaks roosiaiaks muuta, kui tal süames
mitte just põine talv ei ela,-mis õsi käbib ning okastega ävardab.»
«Seda viimast tuleb karta.»
«Selle vastu on minul hea rohi teada. Niipea kui naisuke okkaid nätab, muutub mehike
kõaks jä apangaks. Külap siis näte, kuidas okaste vahelt õekesed väja tulevad, kartlikult
küides: «Kas see kuri jä a ei mäeta, et ta varem sulav vesi on olnud?» Aga jä a jä ab jä aks,
niikaua kui okkad okasteks jä avad. Niipea aga, kui kõk okkad õteks cm saanud, sulab ka
mehe jä asüa jäle veeks, mille meelitavatel lainetel naisukese soovid tätmise poole ujuvad.»
«Oi, oi, rü utel, kui naisukesed teid praegu kuuleksid!»
«Jumal hoidku, ei siis okkad käks iialgi.»