KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD
Sellest erinev on aukartustunne, mida
Kerschensteiner nimetab kõige tähtsamaks ja kestvamaks. See on austamistunne
millegi üleva ees, mis oma suuruse ja võimuga, ka iluga sunnib meid oma väiksust
tundma. Selline peaks olema püsiv vahekord täiskasvanuks, iseseisvaks saanud laste
ja nende vanemate vahel. Nendest samm edasi järgneb autoriteediusk, mis võib
põhineda traditsioonil, järeleaimamisel, kohandamisel ja harjumisel. Arvatavasti on
autoriteedipõhine e aotoriteetne kasvatus üks tõhusamaid kasvatusstiile. Autoriteedi
käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja
viisakusreegleid, käitub eakohaselt, on saanud piisavalt kiitust, kel pole
alaväärsustunnet. Usutavasti sooviks iga laps sooviks endale vanemat ja õpetajat, keda
saaks autoriteediks pidada. Kasvatajale on oluline teadvustada, et peab olema ise (ja
kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse.
1