Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT
Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu-
enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse
puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa.
Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga.
Kõdusoometsade pindala 15%.
Metsakuivendus
Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur.
Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel.
2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha.
Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele):
• puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon
• võimaldab metsi paremini majandada st paraneb juurdepääs metsadele, sest iga