EESTI KESKAEG
laiemalt, siis on asi ebamäärasem - linn on asula, mille elanikkonna põhitegevus ei ole põllumajanduslik tegevus.
Üldiselt eeldatakse, et linn on kaubanduslik ja käsitöö keskus ja selle puhul eeldatakse ka suuremat elanikkonna
kontsentratsiooni, aga kus jookseb siit piir, seda ei saa määratleda. Asja teeb veel segasemaks aolinna mõista -
varajane linn, mis olid viikingi ajal tuntud keskused nt Virta, aga linnast jäi midagi puudu. Valter Lang on eestis
kontekstis kirjutanud, et aolinnadena tuleks arvesse nt Varbola..., need olid võimukeskused, aga nendest ei saanud
linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad
aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral
kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast. Otsustavaks saavad arheoloogilised andmed - kas meil on tegu
ristisõdade eelse asulaga, mis on kvalitiivselt erinev kui küla
annaabi.ee 
