Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad
läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka
annaabi.ee 
