ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa
mõnikord poeemilaadsete sarjadena (Karl Muru, 2008: 140). 3 ELULUGU Bernard Kangro on pärit Võrumaa põlisest taluperest. Tema vanemad on mitu sajandit elanud Lääne-Võrumaal Urvaste ja Karula kihelkonnas. Kirjaniku enda uurimuste järgi ulatuvad dokumentaalsed tõendid suguvõsa kohta aastasse 1683, seega on tegemist ühe vanima eesti suguvõsaga. Rootsi revisjonilehtede andmetel tuli Antsla (Anzen) mõisale kuulunud Kangru talu peremehel Hindrekul tasuda mõisakoormiseid kangakudumisega ning sellest on tulnud ka suguvõsa perekonnanimi. Kangrode suguvõsa elas Kangru talus aastani 1761, mil siirduti Põdra tallu. Hiljem oli kirjaniku isapoolne suguvõsa elanud veel Boose karjamõisale kuulunud Käärike talus, kust Andres Kangro vanaisa Ruusa Tulp talumaade mõisastamise aegu välja tõsteti (Kruus, 2003: 11).
annaabi.ee 
