E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
veebruaril 1862. a.
Rakvere läedal väkeses Kullaaru mõsas, kus ta isa Jaan oli aidameheks. Mõi
aasta hiljem siirdus perekond Inju mõsa. Seal oli isa algul samuti mõsa
aidameheks, kuid vastuolude tõtu mõsnikuga lahkus aasta päast lõlikult
mõsateenistusest, hakates kohaliku küakooli õetajaks ja vallakirjutajaks.
Baltimail toimus üeminek kapitalismile preisi teed mö oda, jäkjäguliste
reformide kaudu, rohkete feo-daal-päisorjusliku korra jä anuste sälitamise tingimusis.
See vastas balti-saksa mõsnike huvidele, kes pü udsid paratamatut
üeminekuprotsessi teostada endile võmalikult soodsalt, talurahvahulkade arvel.
Sissejuurdunud
feodaalsed kurnamisvõted ja -tavad, mõsnike jõker omavoli ja
keskaegsed ebainimlikud kohtlemisviisid olid visad kaduma.
Rahulolematus eesti talurahva halastamatu rõumisega oli Bornhöe isa
mõsateenistusest lahkumise peapõjuseks, kuid saksa mõsniku üevõmu ja omavoli