oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase ,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes.
Tõeline matemaatilise statistika fänn. Sulev vahtre vaatluse ala hingeloendid ja meetrikaraamatud. Kaitses doktoritööd 1971. Eesti ajaloolased esimesed Nõukogude taustal. 1950. aastatest oluliseks uurimisteemadeks ka tööstuse, töölisklassi ja töölisliikumise ajalugu. Artur Vassar otsa lahti, uuris Narva tööliste suurstreike. Olulisema töö Otto Karma, kandidaadi töö (kaalukam) tööstuse arengust kuni 1917. aastani. Hea majandusteadusliku haridusega Antverpenist, väga tõsine ajaloouurija. Rosenberg asus neljandal kursusel Ajaloo Instituudis tööle, kus ootamatult koht vabanes. Mõisatööliste teema ka eelkäijal Annel, seega Rosenbergist sai laborant. Epp Jaanvärk eesti tööstusest, Gussarova raudteedest, Geb elektro? Pihlamägi Eesti industrialiseerimisest. Töölisliikumine ja töölisklassi olukord Georgi Lukin, Salme Ahelik. Joosep Saat kommunist, eksternina lõpetas keskkooli 1948, varsti pärast seda akadeemikuks
annaabi.ee 
