Kristiina Ehin - Luulereferaat
(luuletus "tuhat inimest kutsuti kord pulma"), pärimuslikkust tänapäevasusega ("ei usu mina
muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset").
Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida
hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna
haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü
mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa
lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad
/ nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut).
Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega
ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib
omasoodu)
annaabi.ee 
